Sõidan igal hommikul pool tundi bussiga kesklinnast Nõmmele tööle. Jälgides bussijuhtide käitumist liikluses ja reisijatega, taban end üha sagedamini mõttelt, et kui sa vihkad inimesi, hakka bussijuhiks! Vähemalt saad oma vihale väljundi.
Juhte vist sunnitakse vastu nende enda tahtmist iga päev bussiga linna peal tiirutama. Ning selleks, et neid veel rohkem kiusata, kaasatakse sellesse vandenõusse ka reisijad. Nende kohus on bussijuhi elu võimalikult raskeks teha – täna näiteks üks poiss, kes bussis saksa keele harjutusi tegi, oli eriti hull, ta nimelt läks juba eelmise peatuse juures uksele, et järgmises maha minna ning ta vajutas veel nuppu ka (ma ise nägin) kuid bussijuht suutis kiusajale vastu hakata ja sõitis peatusest mööda. Õige kah! Mida sa hakkad ühe inimese pärast bussi kinni pidama, asi tal siis järgmisest peatusest tagasi jalutada on… Ja pealegist – mida sa üldse sõidad bussiga? Nii kui nii ainult selleks ju et juhti kiusata!
Mina olen ka juhtide täielik õudusunenägu (häbi on, aga ei tunne)! Eile hommikul tööle tulles oli buss paksult kiusajaid täis, ma pidin juhi kabiini kõrval seisma. Juht sõitis peatusest nii järsult välja, et oleksin kukkunud kui poleks (mõelda vaid!!) tema kabiini klaasi servast kinni haaranud. Muidugi tegelikult tahtsin ma teda ainult kiusata, klaasile sõrmejäljed teha ning master plan oli see üldse ära lõhkuda. Juht, saades aru minu kavatsustest, sõimas mind. Jälle õige! Misasja ma siis ronin hommikul vara bussi ja hakkan laamendama. Käi jala, kui bussis sõita ei oska!
