On teil õrna aimu ka kuidas see mind naerma ajab? oktoober 30, 2008

                                                                  Väljavõtted Ida – Virumaa arstide toimikutest
 
Patsient paranes ravist hoolimata
Patsient lõpetatakse kortisooniannusega mõne päeva pärast
Teeme kliendist koopia ja anname kaasa
Joonud 2 pudelit viina poole mehe peale
Parema kõrva kasutamine vasakul pool ei ole soovitav
Räägib, et kõrvalestad võivad hommikul väga valusad olla, kui need padjalt tõsta
Kuni üheaastaseks saamiseni saanud rinda, seejärel muna
Voodihaige söömine võib tõesti raske olla
Telefonikõne põhjal on pähe tulnud muhk
Ägeda kae tõttu mõlema silma eemaldamine
Patsient räägib ka, et pärast poomist on muutunud veelgi haigemaks
Lapsepõlves saanud kiviviske pähe
Aastaid põdenud oma vana haiget meest
Patsient pärit Vantaast, muud viga ei ole
Peres koer, kes elab väljas (käib toas ainult küüsi lõikamas)
Hommikud eriti hommikuti rasked
Patsient tuleb õhupuuduse tõttu öösel purjuspäi
Vasak lõug hakkas valutama
Heas töökorras kirves, mis tekitas eriti kauni lõikehaava
Antud hetkel pole valu pärakus ega ka mitte väljaheites
Kord nädalas saab kodus füsioterapeuti
Kips pole eriti valutanud
Leitud haav vasakus kulmukarvas
emaplaat vastab 90. rasedusnädalale
Proov tuleb uriin ist minu lauale
Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära
Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all
Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peas helisevast
muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu
Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme
Hommikul hakkasid huuled alla vajuma
Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe
Patsient on 78-aastane naine, kes tütrega rääkides nikastas lõualuu
Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud
Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et on seal
varem ka käinud Patsient kukkus eile ja lõi ära vasaku pea. Kirurgiga
konsulteeritud.
Raviks on määratud jala kinnitamine 3 nädalaks naabri varba külge
Patsient räägib, et abikaasa hüppas tema rinnakorvi peal, kui ta kõhuli lamas
Parem külg kukkus hobuse seljast esmaspäeval
Kaks nädalat löödud kirvega kuklasse
Uuringul patsient soojeneb Üldine seisund hea. Antud hetkel surnud Lebab lillekaupluse ees ja tõmbub krampi
Silmast prügi eemaldamine labidaga ja muud meetmed
Väljaheidetes ei ole olnud
Hingeldab 5 kilomeetrit käimata
Just vasak silm on hakanud pärast kaeoperatsiooni rippuma ja oli juba ennegi
häirinud Rindu saab hästi katsuda
Patsient saabus kell 13.09 kiirabisse, kus olevat saanud kuuli kuklasse
Võtab riidest lahti ja paneb riidesse teiste abita. Kõnnak on kange eriti sokkide ja kingade osas Vaevused kingas ja soovib selle eemaldamist
Neeruvaagnasse pääseb nüüd hästi.
Käime seal ringi ja vaatame Kontroll kolm nädalat.
Kui gaasimull on kadunud, võib patsient lennata
Retsept vajadusel ära süüa
Patsient on teel Rauma regionaalhaiglast, voodis koos saatjaga
Patsienti laiendatud ühe tilga Tropicamidiga
Puusavaevuse pärast ravil oma silmaarsti juures
Patsient on 4 kuu vanune mees
Palju pahkluid mõlemas jalas, rohkem aga vasakus
Patsiendil tuleb hoiduda seksuaalsest läbikäimisest nii kaua, kuni me uuesti
mu vastuvõtul kohtume
Patsiendi kuulmine on oluliselt halvenenud. Tegelikult ei kuule ta vasaku silmaga enam üldse Räägib, et hommikuti on kella 4-6 ajal näljavajadus
Mõnikord ei õnnestu samal ajal autot juhtida ja aknaid pesta
Pääses õnnetusest kergete vigastustega, kuna arst lasi ta pärast kontrolli koju
Enne operatsiooni oli kaalu kümmekond kilo ja oli väga rahul, kui see langes (patsient on 66-aastane)
Diagnoos: paberitööline
Kukkudes kaotas meelemärkuse põrandale
Patsient käib kepi najal sellele toetumata
Oma jutu järgi saab patsient oma põlvega igapäevaelus hästi läbi
Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada
Jalad takistavad veel natuke käimist

Taara avita! oktoober 9, 2008

Alles mõnda aega tagasi tekkis mul vaimulik mõttevälgatus seoses päikesekiirtega. Eile juhtus see nii mul kui  mu mehel korraga. Õhtul voodis enne magamajäämist lobisesime maast ja ilmast ning jõudsime otsapidi religiooni, täpsemalt ristiusku.

Kõlab nagu anekdoot: eestlane ja sakslane rääkisid õhtul voodis ristiusust. Anyway…

Eestlased ei ole väga uslik rahvas (ja mina üksikindiviidina samuti mitte). Jõulud ja lihavõtte pühad on Eestis ehk enim tähistatud, kuid tugevat usulist traditiooni kui palju seal juures järgitakse on iseasi - jõulud piirduvad kingituste ja söömisega, lihavõtted munade värvimise ja kollaste tibudega. Samuti ei ole meie riigis kirikul väga tugevat võimu, kirikust ja “usutegelastest” kuuleb üsna harva. Kui palju käib keskmine eestlane kirikus? Hea, kui aastas korra, jõulude ajal.

Kõigest sellest tagasihoidlikkusest hoolimata on kirikul meie tänapäeva kultuuris oma osa täita, samuti on sel lahutamatu osa meie ajaloost.

13. sajandi algul tulid raudmehed tule ja mõõgaga meile kultuuri tooma, kadusid pühad hiied, külatargad ja šamaanid; murueidetütred, Vana Tühi, härjapõlvlased ja haldjad elasid edasi vaid rahvapärimuses… Eesti rammumeeste veri voolas jõgedena enne kui eestlased puu otsast alla ja kivi alt välja kutusti, et neile lugemist, rehkendamist, ladina keelt, kirikus käimist ja Jumala kartmist õpetati. Nii vastumeelne kui see isepäistele eestlastele veel tänapäevalgi ei tundu, on sellest ju omajagu kasu ka olnud.

Aga võõra võim ja sundija piits on vastumeelsed, seda trotsi tundsin ka mina ajaloo tunnis ristisõdu õppides – ikkagi oluline osa eesti muinaskultuurist tehti maatasa. Aga ristisõdadest on aeg edasi läinud tubli mitu sajandit, mõistus arenenud ja avardunud. Enam ei ole kirik see ainus koht, kust kodanik kogu maailma puudutava informatsiooni kätte sai (ja seda ikka vastavalt sellisele kogusele nagu parasjagu tarvilikuks peeti). Nüüd on hoopis teised ajad ning oleks ju mõistlik oma kanget kaela väheke järgi anda ning vaadata asjadele teise pilguga.

Usuõpetus koolides ei pea automaatselt tähendama kristlikku õpetust, usundeid on maailmas teisigi peale selle. Samuti ei tee  ühe religiooni tundmine kahju sinu kommetele ja mõistuse piiratusele, liiatigi kui see religioon on osa kultuurist ja ühiskonnast, milles elad. Ja lisaks – selleks, et religiooni tunda ei tähenda, et sa ise usklik pead olema. Kuula, loe, võta teadmiseks. See on loomulik ja ühtlasi ka paratamatu osa õppimisest ja arengust.

Seda silmas pidades on veider jälgida noori, kes ei tea kristlusest mitte mõhhigi. Mõnele tundub põhimõtte küsimus olla vastu. Miks? “See on nõme”. Kui palju sa asjast tead? “Ei tea… aga see on nõme”. Kuidas saad sa vastu olla millelegi, millest sa ei tea? 

Hoolimata sellest, et ma ei ole usklik ega kristlusest eriti vaimustuses samuti, tean ja tunnen kristlikke tavasid oma kultuuriruumis ning pean lugu nendest, kes on kristluse oma südameasjaks võtnud. Mulle ei sobi viimne kui üks asi kristlikulst mõttelaadist ja maailmavaatest (eriti konservatiivsest katoliiklikust) kuid samas ei pea ma seda kõike absoluutseks nõmeduseks. Mina mõtlen nii, nemad naa, häid ning halbu mõtteid või mõttesuundi on meil kõigil.

Omajagu kahju on nii kristlusele kui ka islamile põhjustanud usuäärmuslased, kes on oma pühakirjad kõige mõistusepärase vastu pööranud, meelepärased laused kontekstist välja rebinud, äraspidiselt tõlgendanud ja seejärel neid tervele maailmale tõe pähe kuulutanud. Toimides nõnda teevad nad ju liiga neile, kes on oma südames asjasse pühendunud ning taolist lollust ei lunasta sa ei pommivöö ega massisuitsiidiga paberkott peas.

Mitte miski pole üdini hea, samuti pole miski üdini halb. Kristlaste käed on maailmas palju kurja korda saatnud, hukatud täiesti müstiline arvu süütuid inimesi kõige erinevamal ja jubedamal moel, seda ei eita mitte keegi. Aga samas on ka tehtud ju palju head. Küsimus on sinu rõhuasetuses.

Olukorrast liikluses – mida saaks politsei teha teisit? oktoober 9, 2008

Pildil olev politseinik ei ole looga seotud, pilt on illustratiivne.

Ajakirjandusest võib aegajalt lugeda Eesti Politsei saavutustest, ehk siis sellest, kui palju mingi perioodi jooksul kusagil kedagi liikluses trahvitud on. Mulle meeldib see – inimesed teevad ikkagi oma tööd ning Eesti Politsei on minu silmis alati väga usaldusväärne olnud.

Aga kas liiklus on ohutumaks läinud? Kas toimub vähem õnnetusi? Kas tabatakse vähem (narko)joobes juhte?

Olen  märganud, et tihti on politseinikud oma kiirusemõõtjatega kohtades, kus on lihtne raha teenida sest on teada, et seal eksivad autojuhid kõige enam. Lihtne, ainult nopi trahve.

Aga äärmiselt harva näeb neid kohtades, mis on teada-tuntud õnnetuspaigad või kus õnnetused võivad väga kergesti juhtuda (lasteaedade-koolide ümbrused, elamurajoonid).

Kindlasti on lisaks minule ka arvestatavosa Eesti elanikest olnud tunnistajaks täiesti arulagedatele ja teiste elu ohtu seadvatele manöövritele liikluses. Tallinn-Tartu maantee on sellest eredaim näide – möödasõitudel tõmmatakse vastu tuleva auto eest ära viimastel sekunditel ning kogu üle jäänud maantee täis rahvast oma autodes hoiab hirmust hinge kinni.

Või võtame näiteks Paldiski maantee suunaga linnast välja. Harku mäkke tõusul on phtlik pimekurv, kust iga jumala päev tehakse pimedaid möödasõite, eriti hommikul. Nii kiire ikka ei ole, et ei saa mõni minut oodata, selle asemel, et nii enda, kaassõitjate kui teiste juhtide elud ohtu seada. Õnnetused sealkandis ei ole harvad, enamus neist lõppeb tihti kellegi surmaga…

Männikul on kõrvuti lastaed ning puuetega noorte keskus. Masendavalt tihti kihutavad seal autod. Jah, lamavad politseinikud võtavad hetkeks hoo maha, aga seda raevukamalt tallatakse pedaali kui sellest otsapidi üle ollakse. Autojuhist on täiesti hullumeelne vajutada gaas põhja ning kummivilinal minema tõmmata lasteaia värava ees, kus jooksevad lapsed ning tõmmata ristmikel külg ette, et oleks ägedam kõrvaltänavasse pöörata.

Politsei võiks sarnaseid hot-spote rohkem jälgida, mitte püsida trahvisajus seal, kus kerge eksimus kellelegi viga ei tee.

Tõsi ta on, et ennekõike on liikluskultuuri vastutavad kandjad inimesed, selle edu ei sõltu pelgalt politseist. Politsei ei jõua igale poole, politsei ei saa olla kõigile lapsehoidjaks või väikeseks kuradiks õlal, mis keelab, käseb, poob ja laseb aga on asju, mida me kõik saaks teisiti teha. Ma tean, et seda on lihtsam öelda kui teha, aga see on mulle tänaval silma hakanud ning hinge kriipima jäänud.

Andestamatu äripatt nr. 1 oktoober 8, 2008

Saabus mulle postkasti kiri. Pakuti teenust. Võibolla idee iseenesest on isegi hea, kuid teostus tõmbas kõigele vee peale. Here it comes:

INDIVIDUAALNE KINGITUSTE VALIK!

Olete kindlasti kokku puutunud järgmiste probleemidega:

• Unustasite kingituse ostmist.
• Teil ei ole aega kingituse valikuks.
• Ei tea, mida kinkida.
• Tavakauplustest ei leia sobivat kingitust.

Nende probleemide lahendamiseks pakume Teile oma abi!

See on väga lihtne:

a) Kirjutage meile aadressile info@present.ee vabas vormis kiri, et soovite täita ankeeti

b) Täidate elektroonilise ankeeti (inimese jaoks, kellele kingitus on ettemääratud).

c) Saadate see meile!

Teie poolt täidetud ankeedi järgi püüame leida kõige sobivama kingituse ja vastame e-kirjaga Teie poolt määratud tähtajal.

Pakutud teenuse eelised:

1. Teie aega säästmine.

2. Teid teavitatakse E-kirjaga eelolevast tähtpäevast ja Te ei unusta kingituse ostmist.

3. Kingitused valitakse individuaalselt, tuginedes Teie poolt antud tingimustele.

4. Teete alati õige ja huvitava valiku, ei osta juhuslikku ja mõtettu asja.

5. Kingitus toimetatakse õigeks ajaks kätte Teie poolt ettemääratud aadressile.

6. Teie teavitamine toimub igal aastal ühel ja samal ajal. Meie võtame endale kohustuse teavitada Teid kõigist tähtpäevadest, millal Te soovite muretseda kingitustest.

Vabandame, kui meie poolt saadetud e-kiri Teid häiris, lihtsaim viis kirjast vabanemiseks on see kustutada.
Kui Te ei soovi saada meie poolt huvitavaid pakkumisi ja teateid, siis palun saatke vastavasisuline teade kampaania@present.ee Täname!

Lugupidamisega,

Kingitustepood “PRESENT.ee”

Äripatt nr. 1: Vigases keeles kampaaniad, kirjad, pakkumised jne… Ausõna ei suuda ma sellist ettevõtet tõsiselt võtta.

Eestlane – põline põllumees oktoober 1, 2008

Kõik muutub ajas. Ka see, mida naaberrahvastest arvatakse. Siiani on Eesti harjunud Soome poolse tugeva toetuse ja vennatundega kuid üllatusena ilmus tänases Postimehes artikkel, mis ajas eestlased tagajalgadele. Tuleb välja, et põhjanaabrid on andnud eestlaste töökultuurile pehmelt öeldes hävitava hinnangu - selgub, et eestlane on laisk, algatusvõimetu, lohakas ja liiderlik äpu, kes teeb tööd ainult siis kui kubjas kannul on. Samuti selgub tõsiasi, et venelased on kõikse paremad – neil on koguni rahvusvaheline välimus (öelge mulle palun, mis asi see veel on??).

Millest äki selline soomlaste vene lembus? Kõigepealt antakse eestile ülikõva paremsirge vastu lõugu Bäckmanni raamatuga, mis ennustab Eestile väga lühikest eluiga (ja seda kõike vaid Aljoša pärast) ning nüüd tuleb välja, et meie tehtud töö ja tööinimesed ei kõlba kuhugi.

Kas põhjust võib peituda äki selles, et Eestist välismaale töötama läinute hulgas suurem enamus on kõrg- või kutsehariduseta madala elatustasemega inimesed, kes on läinud välismaale piimajõgesid ja pudru mägesid otsima ehk teisisõni Iirimaale kanasid kitkuma või Soome sõnnikut loopima?

Olen artiklist siiralt ent ebameeldivalt üllatunud, sest siiani on eestlaste töökulturri kiidetud. Eestlased on innovaatilised, edasipürgivad, tahtejõulised ja usinad. Loodreid on igal pool, kuid kas selle natukese põhjal tasub teha põhjapanevaid järeldusi kogu rahva kohta?

Mida siis peaksime meie arvama põhjanaabritest, kes tulevad endiselt siia “ostoksille”, ohivad kui kalliks kõik on läinud ja eeldavad, et kogu Eesti nii muuseas räägib soome keelt teise emakeelena (ja saavad tigedaks kui mõni seda ei tee). Ah? Ometigi ei ole nad kõik sellised, kuid sellise imidži on just see lärmakas vähemus oma rahvale loonud.

Tallinna Lennujaamas maailma parim teenindus! september 27, 2008

Nii võis lugeda tänasest Postimehest. Mul on siiralt hea meel, et meie pisike Eesti millegi märkimisväärsega hakkama sai.

Tegemist ei ole teps mitte tühise saavutusega – Lufthansa on maailma suurim ning minu silmis parim lennufirma, mis opereerib 960 lennujaama vahel. Teades sakslaste põhjalikkust ja täpsust leian, et Tallinna

Lennujaamale ja seal hulgas tervele Eestile on see kahtlemata väga suur tunnustus.

Lennujaama marketing – haarake sellest kinni! Kasutage seda!! See on ideaalne võimalus ennast promoda! “Probably the best airport in the world”

Kui jutt käib teenindusest, siis siin suurus ei loe. Selleks, et kogu teenindus alates check-inist kuni õhku tõusmiseni sujuks, on vaja suurepärast meeskondade vahelist koostööd, proffessionaalsust, info liikumist ning täpsust. Seda kahtlemata Tallinna Lennujaams jagub – vahel harva kui mõni lend hilineb (kas siis lennujaama või opereeriva firma) süül ja kui nii juhtubki, siis saan ma alatil piisavalt informatsiooni viivituse põhjuse ja lahkumise võimaliku aja kohta. See on asi, mida iga lennujaam tagada ei suuda.