Üks tass kohvi

… ja head mõtted muudkui tulevad

Üksi olemise väikesed mõnud jaanuar 21, 2009

Rubriigid: Elu on ilus, Õhtune uitmõte — Kadi-Liis Säre @ 7:37 p.l.

Täiesti üksinda kodus olla, nii et minu lähedal ei ole hingelistki, on üsna veider, pole enam eriti harjunud sellega. Aga näed, aegajalt ikka juhtub, ka paremates peredes.

Mees pakkis oma kohvrid ja lendas eile korraks kodumaale. Mulle meeldib kui ta ära läheb. Ei, ärge saage minust valesti aru. Asi pole üldse selles, et mulle valmistaks rõõmu tema lahkumine. Ei ei, vastupidi. Temaga koos olemine on parim asi maailmas. Aga alati kui ta ära läheb, hakkan teda tagasi ootama ning mida aeg edasi, seda suuremaks see ootus läheb. Lõpuks on see nii suur, et teeb kõhus kõdi ja tõmbab varbad krussi. Sellistel puhkudel leian hommikuti end alati tema voodi poolel magamas, tema parfüümi kerge hõnguga padi kaisus.

Üksinda kodus olla on nii teist moodi. Kui ta kodus on, teeme kõike koos – käime koos poes, koos dušši all; koos käime väljas söömas ja sõpradega klubituuridel; koos vaatame õhtul telekat, koos teeme süüa, koos sööme.

Rääkides söögi tegemisest, siis ega mul köögis erilist lööki ei olegi. Kuna ta on “kolme tärni kokk” ja gurmaan, siis enamus hõrgutisi valmivad tema käe all, aga ma olen abiks ikka – hakin sibulat, siblin jalus ja koristan sama aegselt, sest tavaliselt kui ta söögi tegemise lõpetab näib, nagu oleks köögis pomm plahvatanud.

Aga üksinda kodus olles pakun endale neid lihtsaid toite, mida me koos olles mitte kunagi ei tee – makaronid juustuga, tatrapuder, klimbisupp jne. Mitte, et ma ei viitsiks või ei oskaks muud etemat teha, aga aegajalt (eriti siis kui üksi olen) tunnen puudust toitudest, mida sõin lapsepõlvekodus.

Üksi olles tunnen end tõeliselt vabalt, kuid sellegi poolest ei krooksu ega peereta, ei jäta musti nõusid laokile ega riideid vedelema… “Iseloom on see, kuidas käitud siis kui mitte keegi ei näe,” on mõttetera, mille võtsin endaga kaasa eilsest päevast. Mind ei näe täna tõesti mitte keegi. Täna tunnen ennast vabalt, täna olen oma laiskades riietes – linased valgedTommy püksid ning heleroheline puuvillane kapuutsiga CK kampsi. Juuksed kuklale pliiatsiga lohakasse krunni keeratud, varbaküüned roosaks lakitud, kõik ehted karpi tagasi pandud ning make-up kraanikausist alla uhutud… Nii on hea olla. Elämä on laiffi.

Mis siis plaanis?

Kõigepealt minu lemmik kohv – cappucino šokolaadi, vanilli, vahukoore ja koorelikööriga -   suus sulav ja meeli erutav maitseelamus, iile paneb täpi väike rummikook. Mind ei huvita, kui palju ma kaloreid sellega saan – elu tuleb nautida. Kohvile järgneb plaanide kohaselt operatsioon “Pomelo”, kommi asemel, noh! Ning siis hakkan Harry Potterit lugema. Naerge pealegi.

 

On teil õrna aimu ka kuidas see mind naerma ajab? oktoober 30, 2008

Rubriigid: Elust enesest — Kadi-Liis Säre @ 9:55 e.l.

                                                                  Väljavõtted Ida – Virumaa arstide toimikutest
 
Patsient paranes ravist hoolimata
Patsient lõpetatakse kortisooniannusega mõne päeva pärast
Teeme kliendist koopia ja anname kaasa
Joonud 2 pudelit viina poole mehe peale
Parema kõrva kasutamine vasakul pool ei ole soovitav
Räägib, et kõrvalestad võivad hommikul väga valusad olla, kui need padjalt tõsta
Kuni üheaastaseks saamiseni saanud rinda, seejärel muna
Voodihaige söömine võib tõesti raske olla
Telefonikõne põhjal on pähe tulnud muhk
Ägeda kae tõttu mõlema silma eemaldamine
Patsient räägib ka, et pärast poomist on muutunud veelgi haigemaks
Lapsepõlves saanud kiviviske pähe
Aastaid põdenud oma vana haiget meest
Patsient pärit Vantaast, muud viga ei ole
Peres koer, kes elab väljas (käib toas ainult küüsi lõikamas)
Hommikud eriti hommikuti rasked
Patsient tuleb õhupuuduse tõttu öösel purjuspäi
Vasak lõug hakkas valutama
Heas töökorras kirves, mis tekitas eriti kauni lõikehaava
Antud hetkel pole valu pärakus ega ka mitte väljaheites
Kord nädalas saab kodus füsioterapeuti
Kips pole eriti valutanud
Leitud haav vasakus kulmukarvas
emaplaat vastab 90. rasedusnädalale
Proov tuleb uriin ist minu lauale
Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära
Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all
Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peas helisevast
muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu
Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme
Hommikul hakkasid huuled alla vajuma
Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe
Patsient on 78-aastane naine, kes tütrega rääkides nikastas lõualuu
Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud
Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et on seal
varem ka käinud Patsient kukkus eile ja lõi ära vasaku pea. Kirurgiga
konsulteeritud.
Raviks on määratud jala kinnitamine 3 nädalaks naabri varba külge
Patsient räägib, et abikaasa hüppas tema rinnakorvi peal, kui ta kõhuli lamas
Parem külg kukkus hobuse seljast esmaspäeval
Kaks nädalat löödud kirvega kuklasse
Uuringul patsient soojeneb Üldine seisund hea. Antud hetkel surnud Lebab lillekaupluse ees ja tõmbub krampi
Silmast prügi eemaldamine labidaga ja muud meetmed
Väljaheidetes ei ole olnud
Hingeldab 5 kilomeetrit käimata
Just vasak silm on hakanud pärast kaeoperatsiooni rippuma ja oli juba ennegi
häirinud Rindu saab hästi katsuda
Patsient saabus kell 13.09 kiirabisse, kus olevat saanud kuuli kuklasse
Võtab riidest lahti ja paneb riidesse teiste abita. Kõnnak on kange eriti sokkide ja kingade osas Vaevused kingas ja soovib selle eemaldamist
Neeruvaagnasse pääseb nüüd hästi.
Käime seal ringi ja vaatame Kontroll kolm nädalat.
Kui gaasimull on kadunud, võib patsient lennata
Retsept vajadusel ära süüa
Patsient on teel Rauma regionaalhaiglast, voodis koos saatjaga
Patsienti laiendatud ühe tilga Tropicamidiga
Puusavaevuse pärast ravil oma silmaarsti juures
Patsient on 4 kuu vanune mees
Palju pahkluid mõlemas jalas, rohkem aga vasakus
Patsiendil tuleb hoiduda seksuaalsest läbikäimisest nii kaua, kuni me uuesti
mu vastuvõtul kohtume
Patsiendi kuulmine on oluliselt halvenenud. Tegelikult ei kuule ta vasaku silmaga enam üldse Räägib, et hommikuti on kella 4-6 ajal näljavajadus
Mõnikord ei õnnestu samal ajal autot juhtida ja aknaid pesta
Pääses õnnetusest kergete vigastustega, kuna arst lasi ta pärast kontrolli koju
Enne operatsiooni oli kaalu kümmekond kilo ja oli väga rahul, kui see langes (patsient on 66-aastane)
Diagnoos: paberitööline
Kukkudes kaotas meelemärkuse põrandale
Patsient käib kepi najal sellele toetumata
Oma jutu järgi saab patsient oma põlvega igapäevaelus hästi läbi
Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada
Jalad takistavad veel natuke käimist

 

Vaade koduaknast oktoober 9, 2008

Rubriigid: Õhtune uitmõte — Kadi-Liis Säre @ 6:18 p.l.

 

Taara avita! oktoober 9, 2008

Rubriigid: Elust enesest, Päevane uitmõte — Kadi-Liis Säre @ 12:51 p.l.

Alles mõnda aega tagasi tekkis mul vaimulik mõttevälgatus seoses päikesekiirtega. Eile juhtus see nii mul kui  mu mehel korraga. Õhtul voodis enne magamajäämist lobisesime maast ja ilmast ning jõudsime otsapidi religiooni, täpsemalt ristiusku.

Kõlab nagu anekdoot: eestlane ja sakslane rääkisid õhtul voodis ristiusust. Anyway…

Eestlased ei ole väga uslik rahvas (ja mina üksikindiviidina samuti mitte). Jõulud ja lihavõtte pühad on Eestis ehk enim tähistatud, kuid tugevat usulist traditiooni kui palju seal juures järgitakse on iseasi - jõulud piirduvad kingituste ja söömisega, lihavõtted munade värvimise ja kollaste tibudega. Samuti ei ole meie riigis kirikul väga tugevat võimu, kirikust ja “usutegelastest” kuuleb üsna harva. Kui palju käib keskmine eestlane kirikus? Hea, kui aastas korra, jõulude ajal.

Kõigest sellest tagasihoidlikkusest hoolimata on kirikul meie tänapäeva kultuuris oma osa täita, samuti on sel lahutamatu osa meie ajaloost.

13. sajandi algul tulid raudmehed tule ja mõõgaga meile kultuuri tooma, kadusid pühad hiied, külatargad ja šamaanid; murueidetütred, Vana Tühi, härjapõlvlased ja haldjad elasid edasi vaid rahvapärimuses… Eesti rammumeeste veri voolas jõgedena enne kui eestlased puu otsast alla ja kivi alt välja kutusti, et neile lugemist, rehkendamist, ladina keelt, kirikus käimist ja Jumala kartmist õpetati. Nii vastumeelne kui see isepäistele eestlastele veel tänapäevalgi ei tundu, on sellest ju omajagu kasu ka olnud.

Aga võõra võim ja sundija piits on vastumeelsed, seda trotsi tundsin ka mina ajaloo tunnis ristisõdu õppides – ikkagi oluline osa eesti muinaskultuurist tehti maatasa. Aga ristisõdadest on aeg edasi läinud tubli mitu sajandit, mõistus arenenud ja avardunud. Enam ei ole kirik see ainus koht, kust kodanik kogu maailma puudutava informatsiooni kätte sai (ja seda ikka vastavalt sellisele kogusele nagu parasjagu tarvilikuks peeti). Nüüd on hoopis teised ajad ning oleks ju mõistlik oma kanget kaela väheke järgi anda ning vaadata asjadele teise pilguga.

Usuõpetus koolides ei pea automaatselt tähendama kristlikku õpetust, usundeid on maailmas teisigi peale selle. Samuti ei tee  ühe religiooni tundmine kahju sinu kommetele ja mõistuse piiratusele, liiatigi kui see religioon on osa kultuurist ja ühiskonnast, milles elad. Ja lisaks – selleks, et religiooni tunda ei tähenda, et sa ise usklik pead olema. Kuula, loe, võta teadmiseks. See on loomulik ja ühtlasi ka paratamatu osa õppimisest ja arengust.

Seda silmas pidades on veider jälgida noori, kes ei tea kristlusest mitte mõhhigi. Mõnele tundub põhimõtte küsimus olla vastu. Miks? “See on nõme”. Kui palju sa asjast tead? “Ei tea… aga see on nõme”. Kuidas saad sa vastu olla millelegi, millest sa ei tea? 

Hoolimata sellest, et ma ei ole usklik ega kristlusest eriti vaimustuses samuti, tean ja tunnen kristlikke tavasid oma kultuuriruumis ning pean lugu nendest, kes on kristluse oma südameasjaks võtnud. Mulle ei sobi viimne kui üks asi kristlikulst mõttelaadist ja maailmavaatest (eriti konservatiivsest katoliiklikust) kuid samas ei pea ma seda kõike absoluutseks nõmeduseks. Mina mõtlen nii, nemad naa, häid ning halbu mõtteid või mõttesuundi on meil kõigil.

Omajagu kahju on nii kristlusele kui ka islamile põhjustanud usuäärmuslased, kes on oma pühakirjad kõige mõistusepärase vastu pööranud, meelepärased laused kontekstist välja rebinud, äraspidiselt tõlgendanud ja seejärel neid tervele maailmale tõe pähe kuulutanud. Toimides nõnda teevad nad ju liiga neile, kes on oma südames asjasse pühendunud ning taolist lollust ei lunasta sa ei pommivöö ega massisuitsiidiga paberkott peas.

Mitte miski pole üdini hea, samuti pole miski üdini halb. Kristlaste käed on maailmas palju kurja korda saatnud, hukatud täiesti müstiline arvu süütuid inimesi kõige erinevamal ja jubedamal moel, seda ei eita mitte keegi. Aga samas on ka tehtud ju palju head. Küsimus on sinu rõhuasetuses.

 

Olukorrast liikluses – mida saaks politsei teha teisit? oktoober 9, 2008

Rubriigid: Elust enesest — Kadi-Liis Säre @ 8:51 e.l.

Pildil olev politseinik ei ole looga seotud, pilt on illustratiivne.

Ajakirjandusest võib aegajalt lugeda Eesti Politsei saavutustest, ehk siis sellest, kui palju mingi perioodi jooksul kusagil kedagi liikluses trahvitud on. Mulle meeldib see – inimesed teevad ikkagi oma tööd ning Eesti Politsei on minu silmis alati väga usaldusväärne olnud.

Aga kas liiklus on ohutumaks läinud? Kas toimub vähem õnnetusi? Kas tabatakse vähem (narko)joobes juhte?

Olen  märganud, et tihti on politseinikud oma kiirusemõõtjatega kohtades, kus on lihtne raha teenida sest on teada, et seal eksivad autojuhid kõige enam. Lihtne, ainult nopi trahve.

Aga äärmiselt harva näeb neid kohtades, mis on teada-tuntud õnnetuspaigad või kus õnnetused võivad väga kergesti juhtuda (lasteaedade-koolide ümbrused, elamurajoonid).

Kindlasti on lisaks minule ka arvestatavosa Eesti elanikest olnud tunnistajaks täiesti arulagedatele ja teiste elu ohtu seadvatele manöövritele liikluses. Tallinn-Tartu maantee on sellest eredaim näide – möödasõitudel tõmmatakse vastu tuleva auto eest ära viimastel sekunditel ning kogu üle jäänud maantee täis rahvast oma autodes hoiab hirmust hinge kinni.

Või võtame näiteks Paldiski maantee suunaga linnast välja. Harku mäkke tõusul on phtlik pimekurv, kust iga jumala päev tehakse pimedaid möödasõite, eriti hommikul. Nii kiire ikka ei ole, et ei saa mõni minut oodata, selle asemel, et nii enda, kaassõitjate kui teiste juhtide elud ohtu seada. Õnnetused sealkandis ei ole harvad, enamus neist lõppeb tihti kellegi surmaga…

Männikul on kõrvuti lastaed ning puuetega noorte keskus. Masendavalt tihti kihutavad seal autod. Jah, lamavad politseinikud võtavad hetkeks hoo maha, aga seda raevukamalt tallatakse pedaali kui sellest otsapidi üle ollakse. Autojuhist on täiesti hullumeelne vajutada gaas põhja ning kummivilinal minema tõmmata lasteaia värava ees, kus jooksevad lapsed ning tõmmata ristmikel külg ette, et oleks ägedam kõrvaltänavasse pöörata.

Politsei võiks sarnaseid hot-spote rohkem jälgida, mitte püsida trahvisajus seal, kus kerge eksimus kellelegi viga ei tee.

Tõsi ta on, et ennekõike on liikluskultuuri vastutavad kandjad inimesed, selle edu ei sõltu pelgalt politseist. Politsei ei jõua igale poole, politsei ei saa olla kõigile lapsehoidjaks või väikeseks kuradiks õlal, mis keelab, käseb, poob ja laseb aga on asju, mida me kõik saaks teisiti teha. Ma tean, et seda on lihtsam öelda kui teha, aga see on mulle tänaval silma hakanud ning hinge kriipima jäänud.

 

Andestamatu äripatt nr. 1 oktoober 8, 2008

Rubriigid: Elust enesest — Kadi-Liis Säre @ 6:53 e.l.

Saabus mulle postkasti kiri. Pakuti teenust. Võibolla idee iseenesest on isegi hea, kuid teostus tõmbas kõigele vee peale. Here it comes:

INDIVIDUAALNE KINGITUSTE VALIK!

Olete kindlasti kokku puutunud järgmiste probleemidega:

  • Unustasite kingituse ostmist.
  • Teil ei ole aega kingituse valikuks.
  • Ei tea, mida kinkida.
  • Tavakauplustest ei leia sobivat kingitust.

Nende probleemide lahendamiseks pakume Teile oma abi!

See on väga lihtne:

a) Kirjutage meile aadressile info@present.ee vabas vormis kiri, et soovite täita ankeeti

b) Täidate elektroonilise ankeeti (inimese jaoks, kellele kingitus on ettemääratud).

c) Saadate see meile!

Teie poolt täidetud ankeedi järgi püüame leida kõige sobivama kingituse ja vastame e-kirjaga Teie poolt määratud tähtajal.

Pakutud teenuse eelised:

1. Teie aega säästmine.

2. Teid teavitatakse E-kirjaga eelolevast tähtpäevast ja Te ei unusta kingituse ostmist.

3. Kingitused valitakse individuaalselt, tuginedes Teie poolt antud tingimustele.

4. Teete alati õige ja huvitava valiku, ei osta juhuslikku ja mõtettu asja.

5. Kingitus toimetatakse õigeks ajaks kätte Teie poolt ettemääratud aadressile.

6. Teie teavitamine toimub igal aastal ühel ja samal ajal. Meie võtame endale kohustuse teavitada Teid kõigist tähtpäevadest, millal Te soovite muretseda kingitustest.

Vabandame, kui meie poolt saadetud e-kiri Teid häiris, lihtsaim viis kirjast vabanemiseks on see kustutada.
Kui Te ei soovi saada meie poolt huvitavaid pakkumisi ja teateid, siis palun
saatke vastavasisuline teade kampaania@present.ee Täname!

Lugupidamisega,

Kingitustepood “PRESENT.ee”

Äripatt nr. 1: Vigases keeles kampaaniad, kirjad, pakkumised jne… Ausõna ei suuda ma sellist ettevõtet tõsiselt võtta.